Aastaks 2025 on Läänemere piirkonna julgeolek muutunud märgatavalt keerukamaks. Venemaa agressiivne välispoliitika, eriti alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal ja sõjast Ukrainas, on sundinud NATO-t ja Euroopa Liitu tugevdama oma kaitsehoiakuid. Piirkonna riikide, sealhulgas Eesti, suurenenud kaitsekoostöö iseloomustab seda uut ja pingelist olukorda.
Venemaa Föderatsiooni tegevus on otseselt mõjutanud Läänemere julgeoleku tasakaalu. Rahvusvaheliste kokkulepete rikkumine, sõjalise kohaloleku suurendamine Kaliningradis ja Läänemere laevastikus ning hübriidsõja taktikate kasutamine on tekitanud Balti riikides, sealhulgas Eestis, sügavat muret. Need riigid tunnetavad Venemaa tegevust otsese ohuna oma suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Eriti teravalt tajutakse ohtu seoses Venemaa jätkuva agressiooniga Ukrainas, mis on põhjustanud Euroopas suurima konventsionaalse sõja pärast Teist maailmasõda, nagu rõhutatakse NATO Parlamentaarse Assamblee raportis.
Venemaa hübriidsõja oht ja varjulaevastiku probleem
Hübriidsõda on Venemaa peamine vahend Läänemere piirkonnas oma mõjuvõimu suurendamiseks. See ei ole ainult otsene sõjaline tegevus, vaid ka küberrünnakud, desinformatsioon, majanduslik surve ja muud varjatud meetodid. Küberrünnakud elutähtsa taristu vastu on eriti ohtlikud. Näiteks, 2023. aasta detsembris toimunud rünnak Estlink 2 elektriühenduse ja mitme telekommunikatsioonikaabli vastu Soome ja Eesti vahel on selge näide. Sellised rünnakud võivad halvata ühiskonna toimimise ja tekitada suurt majanduslikku kahju.
Lisaks küberrünnakutele kasutab Venemaa aktiivselt desinformatsiooni ja mõjutustegevust. Pidevad katsed levitada valeinfot ja õõnestada demokraatlikke protsesse on osa Venemaa hübriidsõja strateegiast, nagu näitab ka NATO Parlamentaarse Assamblee raport «[THE RUSSIAN WAR ON TRUTH](https://www.nato-pa.int/document/2023-russian-war-truth-defending-allied-and-partner-democracies-against-kremlins)». Kreml püüab õõnestada usaldust lääneriikide valitsuste ja meedia vastu, külvates segadust ja lõhesid ühiskonnas.
Venemaa varjulaevastik on teine tõsine probleem. See koosneb peamiselt vanadest tankeritest, mis võimaldavad Venemaal vältida sanktsioone ja jätkata naftaeksporti, rahastades seeläbi oma sõjategevust. 2024. aasta detsembris eksporditi Venemaa Läänemere sadamatest märkimisväärne osa kogu naftatoodete ekspordist. Need laevad on ka keskkonnaoht, kuna õnnetuste korral on reostusoht suur. Lisaks on kahtlusi, et Venemaa kasutab varjulaevastikku luuretegevuseks ja allveekaablite sabotaažiks, nagu on välja toodud Bundeswehri artiklis.
NATO, EL ja Eesti vastus: koostöö ja heidutus
NATO ja Euroopa Liit on vastanud Venemaa agressiivsusele, suurendades sõjalist kohalolekut ja tugevdades kaitsekoostööd. Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on muutnud jõudude tasakaalu, muutes Läänemere praktiliselt NATO sisemereks, nagu märgitud väljaandes Frivärld.
2025. aasta jaanuaris käivitas NATO operatsiooni «[Baltic Sentry](https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_232122.htm)», mis on otsene vastus suurenenud julgeolekuohtudele. Operatsioon hõlmab fregatte, merepatrull-lennukeid ja uusi tehnoloogiaid, nagu mereväe droonid. NATO teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et integreerida riiklikud seireressursid ja parandada olukorrateadlikkust. Lisaks on loodud keskus kriitilise allveeinfrastruktuuri kaitseks (NMCSCUI), mis toetab operatsiooni ja koordineerib liitlaste tegevust, nagu kirjeldatud Naval Newsi artiklis.
Regionaalsed koostööformaadid, nagu Ühendekspeditsioonivägi (JEF) ja Põhjala-Balti (NB8) koostöö, on samuti olulised. JEF, kuhu kuuluvad Ühendkuningriik, Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Madalmaad, Norra ja Rootsi, on näidanud oma valmisolekut kiireks reageerimiseks. JEF-i õppused ja kohtumised, sealhulgas 2024. aasta detsembris Tallinnas toimunud kohtumine, rõhutavad selle koostööformaadi tähtsust.
Eesti panustab aktiivselt Läänemere julgeolekusse. Kaitsekulutused on suurenenud, arendatakse iseseisvat kaitsevõimet ja osaletakse NATO ja EL-i tegevustes. Eesti võõrustab liitlasvägesid, osaleb ühisõppustel ja panustab rahvusvahelistesse operatsioonidesse. Hollandi F-35 hävitajad Ämari lennubaasis on näide liitlaste pühendumusest. Riigikaitsekomisjon kohtub regulaarselt Balti- ja Põhjamaade kolleegidega, nagu nähtub ERR-i artiklist, et arutada julgeolekuküsimusi.
Tulevik: ühtsus, heidutus ja kohanemine
Läänemere julgeolek jääb 2025. aastal pingeliseks, kuid NATO ja EL-i suurenenud kohalolek, tihenev kaitsekoostöö ja liikmesriikide, sealhulgas Eesti, valmisolek loovad tugeva aluse stabiilsuse säilitamiseks. Oluline on säilitada liitlaste ühtsus ja tugevdada heidutusvõimet. Samal ajal tuleb jätkata diplomaatilisi jõupingutusi ja dialoogi Venemaaga. Endise NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi raport Põhjamaade ja Balti riikide koostöö kohta, mis avaldati 2025. aastal, on oluline samm piirkondliku julgeoleku tugevdamisel. Raport soovitab poliitikameetmeid, et suurendada piirkondlikku koostööd ja tugevdada nii piirkonna kui ka NATO kaitsevõimet.
Tulevikus on oluline kohaneda muutuva julgeolekukeskkonnaga, investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja arendada võimekust vastata hübriidohtudele. NATO panustab uute sõjaliste võimete arendamisse, sealhulgas teadus- ja arendustegevusse, nagu rõhutatud NATO Parlamentaarse Assamblee raportis. See hõlmab uute materjalide, robootika ja autonoomsete süsteemide arendamist.
Läänemere julgeolek 2025. aastal on jätkuvalt keeruline, peegeldades geopoliitilist võitlust ja vajadust leida uus strateegiline tasakaal. Kuigi pinged püsivad, on NATO ja EL-i liikmesriikide ning partnerriikide, sealhulgas Eesti, tihe koostöö loonud tugevama kaitsepositsiooni. Tulevik sõltub ühtsuse säilitamisest, heidutusvõime arendamisest ja diplomaatilise dialoogi jätkamisest. See nõuab pidevat kohanemist, innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd, nagu rõhutatud väljaandes Security and Defence.